KKK

Kas tahate muuta šokolaadi kallimaks?
Õiglase kaubanduse šokolaad ei pea olema tavašokolaadist kallim, ehkki tänasel päeval maksab Eestis kättesaadav õiglase kaubanduse šokolaad tõepoolest tavaliselt šokolaadist rohkem. Euroopa kauplusekettides on müügil mitmeid õiglase kaubanduse märgiga šokolaade, mille hind on sama tavapäraste šokolaadidega (näiteks Cadbury´s). Mida suurem on Eestis nõudlus tavalise šokolaadiga võrreldes õiglase kaubanduse šokolaadi vastu, seda kiiremini jõuavad sarnased tooted ka meie turule. Kampaania petitsiooni allkirjastamine on üks võimalus näidata, et see on meie soov. Pigem on kakaohinnale kahjulik praegune seis, mis takistab kakaotalunikel istanduste uuendamist ja jätkusuutlikku hooldamist. See aga tähendab kakaopuude vananemist ja väsimist, mis tähendab kakao kui tooraine vähenemist. Kui tooraine väheneb, aga nõudlus kasvab, juhtub sama ka hindadega. Jätkates kakaotalunikele niivõrd väikese tasu maksmist, näevad peagi nii šokolaadifirmad kui tarbijad šokolaadihinna suurt kasvu.

Kas ka Eestis kättesaadavate šokolaadide valmistamisel on kasutatud laste orjatööd?
Kakao päritolu on väga raske teada, kuid et tarbijana kindel olla, et Sinu šokolaadi valmistamiseks pole kasutatud lapstööjõudu, otsi tootelt Fairtrade märki.

Miks lapsed ei või tööd teha?
Muidugi võivad lapsed põhimõtteliselt vanuskohast tööd teha, kuid see ei tohi takistada nende kooliskäimist ja üldist arengut. Lapstööjõuks peetakse alla 15-aastaste laste tööhõivet, mis pärsib nende füüsilist ja vaimset arengut. Lapsi kasutatakse paljudes tootmisharudes, mis töötavad rahvusvaheliste suurkorporatsioonide alltöövõtjatena. Lapstööjõu kasutamise peamine põhjus on süsteemne vaesus. Kui täiskasvanutele makstakse nende töö eest väärilist tasu, ei ole lapsed sunnitud tööd tegema sissetuleku allikana või, mis veel hullem, täiesti tasuta ehk sisuliselt orjadena.

Miks me peame kaitsma kaugetes arengumaades elavaid lapsi, kui meie endi lapsed vajavad kaitset?
Muidugi peame kaitsma ka Eesti lapsi väärkohtlemise eest. Lapstööjõu kasutamine on rahvusvaheliselt rangelt keelatud inimõiguste rikkumine.

Kuidas erinevad üksteisest erinevad sertifitseerimissüsteemid?
Fair Trade süsteemi keskmes on tootjate ja tööliste õiglane tasu ja kogukonna areng. Tootjatele garanteeritakse miinimumtasu, mis aitab neil oma sissetulekut ja tootmise arendamist planeerida. Lisaks keelab Fair Trade süsteem lapstööjõu kasutamise ning soosib keskkonnasäästlikku tootmist. Fairtrade märki annab välja sõltumatu organisatsioon.
UTZ Certified keskendub tootlikkuse suurendamisele. Nii pakutakse märgi saanud tootjatele koolitust ja tuge suurema tootlikkuse saavutamiseks. UTZ süsteemis ei kehti miinimumtasu ega lisatasud, lähtutakse turu enesereguleerimisest.
Rainforest Alliance on sertifitseerimissüsteem, mille põhimureks on keskkond (nagu ka nimi viitab) ning selle hoidmiseks on selged põhimõtted nagu näiteks geenmuundatud tooraine kasutamise keeld ja piirangud palmiõli kasutamisele. Sertifitseeritud toorainet ostvad ettevõtted peavad tegema koostööd tootvate kogukondadega ning toetama taristuprojekte. Samas ei taga süsteem tootjatele ei miinimumtasu ega lisatasusid.

Kust saab Eestis osta õiglase kaubanduse šokolaadi?
Eestis müüakse Fairtrade märgiga šokolaadi mahepoodides, kuid ka näiteks Prismas, Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Solarise toidupoes ja Marks&Spenceris. Eesti oma Chocolala šokolaadi leiab ka mõnest suuremast R-Kioskist. Kui Sa ei leia, mida otsid, jäta oma ostusoov poodi!

Millised õiglase kaubanduse tooteid veel Eestis müügil on?
Eestis on müügil vähemalt 12 erineva tootekategooria tooteid, vaata lähemalt siit http://www.fairtrade.ee/tooted, kus asub ka detailne andmebaas. Fairtrade sertifitseerimismärki otsi sellistelt toodetelt: kohv, tee, suhkur, kakao, šokolaad, vein, lõikelilled, puuviljad (banaan, apelsin, ananass, mango, sidrun, jms), vürtsid, puuvillatooted, kosmeetikatooted.

Kas õiglase kaubanduse märgisüsteem teeb koostööd suurte firmadega ja annab nii neile võimaluse nn rohepesuks?
Õiglase kaubanduse süsteem ei sertifitseeri üksikuid ettevõtjaid, vaid üksnes tooteid. Õiglase kaubanduse süsteem on avatud kõigile ettevõtjatele ja põhimõtteliselt võib iga ettevõte laiendada oma tootevalikut õiglase kaubanduse toodetega. Õiglase kaubanduse olemuslik idee on teha eetiliselt toodetud tooted tavalisele tarbijale kättesaadavaks ja kui koostööd ei tehtaks suurettevõtetega, sh jaekettidega, ei oleks võimalik tooteid müüa mujal kui piiratud levialaga maailmapoodides.

Miks on vaja toetada šokolaadi kui ebatervisliku toote tootmist?
Õiglane kaubandus ei suurenda šokolaadi tootmist ega suuna kedagi kakaokasvatajaks hakkama. Koostöö toimub juba olemasolevate kakaod tootvate ühistutega.

Mulle ei maitsegi õiglase kaubanduse šokolaad! 
Sertifitseerimine ise ei muuda šokolaadi maitset küll kuidagi. Et igal inimesel on šokolaadi maitse osas omad eelistused, võiksidki pöörduda oma lemmikšokolaadi tootja poole palvega, et ta liituks õiglase kaubanduse süsteemiga.

Miks on õiglase kaubanduse šokolaad pakendatud keskkonnavaenulikku paberisse?
Õiglase kaubanduse süsteemi raames saab mõjutada ainult pakendi sees oleva toote keskkonnasõbralikkust. Toodete pakendi ja selle materjali üle otsustab neid tootev ettevõte. Tarbijad võivad mõjutada pakendimaterjalide valikut andes tagasisidet toote turustamise eest vastutavale ettevõtjale.

Miks kuuluvad õiglase kaubanduse süsteemi tooted nagu mesi, suhkur ja lõikelilled, mida toodetakse ka Eestis?
Toor-roosuhkrut valmistatakse suhkruroost, mitte suhkrupeedist ning see erineb kodumaisest suhkrust nii maitselt kui ka koostiselt. Eestis toodetud mesi ja lõikelilled ei kata meie nõudlust ja nii mett kui ka lõikelilli tuuakse igal juhul sisse välismaalt. Roosid ei kasva Eestis looduslikult aastaringselt ning suurtel lillemüügi perioodidel, nagu näiteks emade- ja isadepäeva ajal on kodumaiste lillede kättesaadavus piiratud. Õiglane kaubandus ei püüa konkureerida omamaiste toodetega, vaid tagada juba olemasolevatele arengumaade väiketootjatele toimetuleku. Eelista eestimaist, kuid kui see ei ole kättesaadav, osta õiglase kaubanduse toode!

Õiglase kaubanduse süsteem peaks toimima vahendajateta. Kas litsentsitasusid koguv süsteem ei ole siis ise vahendaja?
FLO ja õiglase kaubanduse märgiorganisatsioon jagavad omavahel 1-3% osa toote müügihinnast. Saadud tulu kasutatakse märgi kontrollimiseks ja sellest teavitamiseks (FLO-Cert nõuab ettevõtjatelt ja tootjatelt järelevalve kulude katmist, seega ei kasutata litsentsitasusid selleks otstarbeks). Ilma kontrollita ei saaks süsteemi usaldada ning seda ei oleks mõistlik üleval pidada. Lisaks litsentsituludele finantseerivad FLO ja õiglase kaubanduse märgiorganisatsioonid ennast ka riiklikult ja muudest allikatest (näiteks Euroopa Liit).

Õiglase kaubandus on paternalistlik, sest lääneriigid dikteerivad kaubanduse tingimused arengumaadele.
Õiglase kaubanduse süsteemil ei ole võimalus keelata või piirata lääneriikide poolt domineeritud kaubandussüsteemi. Arengumaade tootjate esindaja on FLO nõukogus võrdne osapool ja kõik õiglase kaubanduse poolt sätestatud standardid ja hinnad lepitakse kokku tootjate ja kauplejate esindajate vahel.

Kas Fairtrade märgi roheline ja sinine värv viitab parteipoliitilisele valikule?
Õiglane kaubandus on sõltumatu ja apoliitiline. Õiglase kaubanduse rahvusvahelise märgi on kujundanud Saksa reklaamiagentuur Interbrand. Logo värvid sümboliseerivad vett ja maad.